banner 928x800

Reformasaun Administrasaun Publika Sai Administrasaun Politika

Rezultadu Servisu IX-GK Durante Loron 120

Kontiudu opinaun nee la responsabiliza husi redasaun tvet

Hakerek nain; Quintiliano A. Belo ( Observador Politika)

Resultadu 120dias;

120dias lalais deit! Populasaun 1.3 milaun iha Timor Leste akompanha ho didiak no momos diskursu politika Sua Excia Primeiru Ministro nian iha loron tomada de posse. Iha loron ne’e, SE Primeiru Ministro aprezenta iha estadu nia oin pontu reformasaun sira, inklui mos reformasaun funsionalismu publika ho nia rajaun prinsipal, atu servi publiku ho diak liu tan durante mandatu.

Maibe, depois tiha toma posse realidade polimika ba reformasaun sai tiha fali pisang goreng ho definisaun oi-oin. Balun dehan funsionalismu publika tenki professional, meritu no laos mai husi Partido, balun dehan tenki hapara tiha kontratadu kazuais sira governu anterior nian tamba sira mak kuda, sira mak tenki kolheta no balun fali dehan hatama simpatizante Partido nian ba kargus sira nune’e bele asegura politika ho dalan obriga CFP homologa maske kontra legislasaun sira em vigor.

Realidade ne’e karik ita halo komparasaun ho tinan 5 ba kotuk, bele dehan att liu. Tamba iha deit 120dias nia laran hatudu ona, funsionamentu administrasaun publika lao buradu no sabraut. Buradu iha termus sira kona ba funsionamentu regras instituisaun nian ignoradu. Sabraut iha termus sira kona ba antri hodi press malun entre kuadrus Partido sira, halo karta abaixu asinadu ba kargu A too Z no pior liu tan sai makelar ba kualker asuntu husi A too Z ne’ebe bele fo benefisiu ba an rasik no grupo.

Faktus sira ne’e obrigado no naturalmente makaer-ukun sira komete hodi implementa Politika  sira ho paniku no nakdedar. Makaer ukun sira sobu dadaun diretrizes funcionamento normal administrasaun publika nian A too Z no la interese ho futuru administrasaun publika nian atu ba ne’ebe. Departamentu govermentais sira, halo re-estruturasaun kintu kantu bazea deit ba koor politiku ho nia objetivu atu asegura buat hotu, sem hare kapasidade professional no meritu. Nomea ema ne’ebe laos funsionariu publiku hodi asumi kergu struktural no funsional iha administrasaun publika. Hamate kontratadu tuan no hamoris kontratadu foun mesmu barak liu aprendiz. Edifisiu no aredores gabinete membrus governu sira nian sai fatin nongkron ba makelar buka servisu/projeitus ba kuadrus politiku sira nomos sai fatin hodi amiasa/keixa malun, nufim prejudika servisu funsionalismu publiku nian iha administrasaun publika.

120dias ita hein nia resultadu, afinal laos resultadu mak ita hetan maibe, dezastre bot iha administrasaun publika. Sobu funsionamentu administrasaun publika no monta funsionamentu administrasaun sai politika. Hatudu mos katak administrasaun publika kuase infiltradu ho virus kankru nian, ne’ebe sei supa ho neneik funsionamentu diretrizes administrasaun publika nian, nufim hamosu deskonfiansa publiku ba iha administrasaun publika katak Administrasaun laos ona servi publiku maibe servi politiku.

Aplikasaun politika paniku nee parese kompremisiu politika mos. Nunee bainhira halo elaborasaun organika sira ministerius nian, konsege Muda, elimina no Ignora lejilasaun sira ne’ebe Governu anterior hadiak no harmoniza atu profesionaliza servisu administrasaun publika. Disidi, dissolve no reestrutura Instituisaun Publika sira hodi hamosu mal vontade no desmotiva funcianariu sira atu presta servisu ba publiku nia interese.

Publiku mos akompanha husi media sosial no barak liu mos aceita ona katak, ezenora no hapara  funsionariu kontratadu ho koor Partido lahanesan iha departamentu governmental sira hanesan lalaok normal no antiga kantiga katak laos ita nian maibe ami nian deit. Irasionalmente bele dehan funsionario atigu sira ou laos husi Partido ida deit, halo politika husi Governu seluk nian ou nasaun seluk nian. Ironica liu tan, CFP kuase la funsiona hodi konkorda mos ho nomeiasaun sira la bazea ba lei em vigor. Ikus mai, Administrasaun publika iha Timor Leste funsiona deit ho kadeira ain tolu. Katak utiliza lei bainhira halo punisaun no la utiliza lei bainhira hetan presaun ba nomeisaun sira.

Administrasaun publika sai ona makina Partido nian hodi hatama ema Partido nian no la hare konsekuensia ba iha Futuru. Hatama simpatizante sira Partido nian, hahu husi leva pasta no clenear too asumi kargu organika teknika administrasaun nian iha Instituisaun estadu nian. Nomeia funsionáriu públika basea deit ba koor politiku no nomeiasaun ba ema hirak neebe laos merito inklui, ema falhadu iha kargu anterior ate nunka manan iha promosaun ba kareira iha funsaun publika.

Bazea deskrisaun sira iha leten hakarak mos koloka perguntas simples hanesan nee, “Sa modelu reformasaun no re-estrutura Administrasaun publika mak Governu ida ne’e hakarak oferese ba Funcionamentu Administrasaun publika ne’ebe lao ona durante 20 anos?”. Perguntas ne’e merese atu deskuti ho klean, maibe onestamentu atu dehan deit katak, lakon tempu atu deskuti tamba kualker reformasaun bele akontese bainhira politika definidu ho klaru. Atu reforma ka re-estrutura ne’e kompetensia mak kaer ukun nian. Maibe, saida mak governu anterior halo no atinji prezisa mos konserva hodi kontinua, nune’e neneik ba bebeik, administrasaun publika bele too iha fase ida ne’ebe gradualmente garante boa governasaun atu bele servi ho transparente, efetivu, efikasia no livre husi KKN.

Estadu hatene Funsionalismu publiku iha administrasaun publika nian. Mai husi ne’ebe no too ona iha ne’ebe. Estadu mos hatene diak Rekursus tomak no kapasidade funsionalismu publiku nian ne’ebe haknaar-an hodi halo lao administrasaun publika durante dekada rua resin ona lao ho diak maske seidauk tuir espetativa. Maibe, irasionalmente balun komesa dehan ona katak, Administrasaun publika iha Departamentu govermentais sira ohin loron laos ona Administrasaun publika atu servi publika maibe reformadu sai administrasaun Politika atu servi Politiku sira liu-liu servi ema Partido nian. Legalista sira hatene didiak sasan sira ne’e kontra lei, maibe sira tenta no kontinua hakerek pareser legal ba Exelencia sira hodi nune’e sira mos kontinua hemu Kafe iha Hotel Timor.

Reformasaun Administrasaun Publika presiza dunik, maibe tenki utiliza modelu reformasaun ho lolos tuir konseitu barak ne’ebe Administrasaun publika iha mundu adopta no funsiona durante tinan rihun atus hahu husi kedas Liurai Romawi nian. Karik Reestrutura mos, tenki utiliza no respeitu lei sira ne’ebe vigor no hakribi violasaun ba kualker lei antes nian. Situasaun sira ne’e sei kria deit imagen des-konfiansa publika ba iha Sistema Administrasaun publika no funsionarios publika sira ne’ebe uitoan ka barak konsege ona halo sira nia knaar no pronto tau-an iha risku, bainhira asegura no halo prestasaun servisu ba publiku nia interese iha situsaun diak no att.

Loos! pratika ne’e laos buat foun iha Administrasaun publika. Seraque bele resolve problema ho imidiata?. Tamba ne’e tuir ema barak nia hanoin katak, iha situasaun sira hanesan ohin loron, ita presiza  hanoin no halo asaun ho koletivu atu trava tiha virus att nee hodi labale daet ba bei-baik. Trava oinsa depende mos ba mak kaer ukun sira, nune’e labele repete iha futuru oin mai. Selae maka, Funsionariu publika sira sei sai hanesan ai tahan ne’ebe anin huu ba no mai no laiha ona prioridade atu servi maibe interese deit ba kargu no oportunidade bele moris.

Administrasaun publika laos partido ida nia Riku soin maibe estadu nia aset atu servi povu. Adminitrasaun publika laos ema ida nian kusta maibe Patrimonio estadu Timor Leste nian neebe Timor oan sira deit sai nain tamba vokasaun, kualker sobu no monta ne’ebe halo dadaun sei presiza kustu investimentu ne’ebe sei boot hanesan akontese ona durante dekada rua nia laran. Fiar ka lafiar antes reformasaun too mai, administrasaun publika sei sofre kurasaun no augenta deit ho soru ben atu dada iss. Soru remata no Administrasaun publika hakdasak (hein deit tempu). Ne’e akontese dadaun no sei akontese bei-beik tuir mai.

Hanesan Timor oan barak hanoin katak, Administrasaun Publika labele sai Administrasaun Politiku, funcionamento diretrizes ne’ebe funciona diak durante dekada nee nia laran no hetan ona apresiasaun diak ba bei-beik, ne’ebe hatudu liu husi relatoriu indese presepsaun korupsaun mundial iha kada tinan presiza atu reforza liu tan hodi bele resiliente iha futuru. Tamba ne’e Administrasaun Publika Timor Leste presiza deit eradikasaun politika iha servisu administrasaun publika nian, atu nune’e ema hirak ne’ebe haknaar-an iha funsaun publika seguru hodi servi no sai dunik makina professional ho meritu hodi eserse funsaun ho responsablidade.

Tempu ona Legalista sira iha Timor, atu koloka an lolos no Tenki desidi-an ho klaru katak implementasaun legislasaun sira labele iha intervensaun politika mesmu legislasaun sira produtu politiku nian. Husu atu reafirma lei ne’ebe politiku sira produs laos halo tuir fali politiku sira nia hakarak hodi hamihis normativa lei nian no valor lei nian iha vigor. Husu mos ba Politiku no Jurista sira atu esforsu-an hodi sinkronija implementasaun lei hirak ne’e iha realidade. Karik lá presisa ona lei nee ezisti Sunu tiha deit, nune’e halakon tiha konfuzaun publiku nian.

Ikus liu hanesan Timor oan mos hakarak sadik nafatin ba orgaun kompetenti sira hotu liu-liu sira ne’ebe makaer ukun, katak tempu ona sinkroniza hanoin ho fuan no laran moos, hodi Lori Timor ba oin. Para ona izola malun no sura kolen ba malun. Timor presiza ba Oin hodi sai Timor ida Riku, Forte no Seguru.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *