Tve-t Dili, Segunda feira (08/04/2024) – Liu husi plenaria iha Parlamentu Nasional( PN) bankada opozisaun Klmanek Haburas Unidade Nasional Timor Oan(KHUNTO) liu husi Deputadu Luis Robertu, husu governu hodi rezolve edukasaun no direito professores kontratadu nian no Aimoruk ne’ebe mak dadaun ne’e menus iha hospital no sentru saude sira.
Edukasaun mak hanesan janela prinsipal ida mesak hodi transforma sidadaun sira ba futuru ida ne’ebe diak no kualifikadu. Refleta ba teoria Paul Ferreire katak educação para transformar homem, homem transformar mundo, husi teoria ne’e hateten katak so edukasaun mak sai save importante atu transforma ema liu husi dalan ekudasaun mak estadu iha dever no obrigasaun hodi fo oportunidade ba timor oan hotu atu bele asesu edukasaun, ho nune’e bele garantia ba sira nia moris diak iha futuru nebe estipula ona iha artigu 59 Konstitusaun RDTL.
Ohin loron, akontese iha kintal RDTL ida ne’e mosu problema nebe estudante sira enfrenta hela tamba faltas dos Professores sira iha sala de Aulas hodi la trasmite materias hodi prejudika tebes ba sira nia prosesu de aprendizagem liu-liu atu prepara-an primu priodu exame.
Ohin loron hatudu duni provas iha ukun IX Governo Konstitusional katak eskola EBF UCECAI entre posto administrivu Atsabe no posto administrativu Zumalai, Munisipiu Covalima estudante sira la bele partisipa primeiru exame tamba la iha profesores atu fo exame. Iha Eskola refere, uluk professor permanente na’in ida no asume moz nudar koordenador no fulan hirak liu ba kotuk, professor refere fila hikas ona ba Aman Maromak kadunan Santo. Iha parte seluk, eskola balun iha kapital Dili estudante sei tur iha rai hodi tuir exame tamba kadeira no meza laiha.
Ho kestaun sira iha leten, IX governu konstitusional ninia konseitu iha OGE 2024 dehan atu hari ponte ba timor nia futuru ne’e ita bele konsedeira hanesan retorika politika ne’e be baratu tamba laos ona atu konstrui ponte ba timor oan nia futuru nebe diak no kualiadae maibe atu destrui povo maubere ida atu sa’i nafatin atan ba bei-beik husi mah’ukun ida ne’e.
kestaun Professores kontratadus sira destinu nebe seidauk los husi ukun ida ne’e. Mai ita kompara ho nasaun seluk espesifiku na nasaun japaun hare professores sira ema respeitu tebes tamba sira bele eduka ema atu sai ema.
Ohin loron, Hospital nacional Guido Valadares, hospital referal no posto saude iha timor laran tomak hosoru hela problema grave los mak hanesan aimorok stoackout, elektrisidade mate la para rai de’it hodi fo’o afeta ba pasiente moras sira iha ICU no atu halo operasaun, fase ra’an no seluk-seluk tan. Liga ba aimoruk laiha, dotor sira sei fo deit reseita ba pasiente sira hosdi ida-idak ba sosa aimoruk. Ho ida problema sira, hatudu provas duni mai ita katak IX governu konstitusional hakarak oho duni povo maubere ida ne’e
IX governo Konstitucional liu husi Ministeriu Komersiu no Industria halo ona intervensaun ba folin fo’os iha merkadu ho osan miloens maibe na realidade iha munisipiu Baucau, povo iha area remotas nafatin enfrenta folin fo’os nebe a’as tebes ho folin $20 ba fos saku ida ho 25 kg. Ida ne’e afeta tebes ba povo kbit laek sira tamba maioria moris vida agrikultura nebe rendimentu ki’ik tebes no laiha forsa atu sosa fos hodi aguenta moris. Ne’e duni husu ba governu halo intervensaun atu lalais ba folin fos ne’e hodi labele fo impaktu ba komunidade iha area remotas.














