banner 928x800

Ezistensia Balkaun Loke Dalan Ba Implementasaun Desentralizasaun

Tve-t, Manatutu (06/05/2024) – Governu liu hosi Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), serbisu hamutuk ho Programa Dezenvolvimentu Nasaun Unidas (PNUD), hodi estabelese Balkaun úniku, iha Munisípiu Manatuto.

Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão ne’ebé lansa bálkaun úniku ne’e hateten, lansamentu ida ne’e nu’udár serimónia importante tebe-tebes, tanba kria ona baze no kondisaun bá desentralizasaun bá Governu lokál.

Xefe Governu konsidera desentralizasaun ne’e la’ós de’it hili Prezidente Autoridade Munisípiu sira, maibé hatuur buat hotu-hotu ne’ebé Governu sentrál halo iha Governu lokál.

“Ho sistema ida-ne’e ita garante katak, sé mak atu vota iha kartaun ne’ebé loos duni, kona-bá pasaporte mós ita enfrenta problema barak, tanba sidadaun estranjeiru mós bele hetan pasaporte Timorense. Ne’e tanba jogadas tun jogadas sa’e. Ne’ebé, sistema ida-ne’e atu garante transparénsia iha asaun hotu-hotu ho objetivu atu serbí povu ida ne’e,” PM Xanana hateten iha serimónia lansamentu Balkaun Úniku iha munisípiu Manatuto, Sábadu (04/05).

Xefe Governu mós husu bá ministériu sira atu koopera tanba bainhira atu tama ona ba Governu lokál atu haree bá edukasaun, saúde, agrikultura no assuntu prioridade sira ne’ebé Governu sentrál la konsege haree.

“Ita-nia sorte rai ki’ik ida. Maski rai ki’ik ida atu asiste nesesidade hosi suku ida ka postu ida, tinan-tinan ita simu pedidu hodi fó atensaun bá suku ka postu ida mosu krítika. Ne’e mak Governu lokál importante tebes atu komesa. Ho ida-ne’e mak joven sira iha munisípiu prepara a’an iha área finansa, administrasaun, planeamentu, enjeñaria, hodi implementa Governu lokál haree bá nesesidade sira ne’e komesa korresponde neineik no mós sei iha assembleia munisipál,” Xanana hateten.

Xanana mos husu bá kada munisípiu katak, ho introdusaun balkaun úniku, atu identifika tékniku hosi kada sidadaun hanesan iha área enjeñaria hira, hodi bele haree ona kbi’it kada sidadaun nian to’o iha ne’ebé no kada munisípiu hatene ona oinsá atu bele prepara a’an bá desentralizasaun ne’e.

“Balkaun úniku kapás no foin hahú ne’e sei iha problema. Tanba ne’e, ha’u bolu atensaun bá membru Governu sira katak, la’ós ita loke de’it ka harii de’it. Maibé, liu tiha ne’e la kontrola, liu-liu bá passaporte ne’ebé ninia atendimentu sei to’o postu sira, tenke haree didi’ak. Tanba, iha problema balun katak ema estranjeiru halo maneira oioin hetan tiha passaporte. Enkuantu, timor-oan forma naruk la hetan pasaporte. Tanba ne’e husu bá membru Governu sira tenke iha responsabilidade iha konta no responsabilidade iha serbisu. Sé la’e ita bele kria tiha buat sira ne’e mós bainhira ita laiha responsabilidade bá servisu hanesan de’it,” Xanana apela. 

Iha Fatin hanesan, Prezidente Autoridade Munisípiu Manatuto, Luís Inacio Henrique Fernandes hodi povu Manatuto-oan tomak nia naran sente ondradu, tanba IX Governu Konstitusionál hili Manatuto nu’udár lansamentu dahuluk balkaun úniku nian.

“Bainhira ami halo diskusaun ho MAE atu harii uma ne’e, tempu badak tebes. Maibé, finalidade konstrui fulan-ida de’it no daudaun bele lansa no ba oin bele utiliza hodi atende populasaun ne’ebé presiza hodi trata dokumentu sira ne’ebé durante ne’e trata lori tempu naruk,” Prezidente Autoridade dehan.

Tanba ne’e, Prezidente Autoridade hodi povu Manatuto nia naran hakarak agradese bá Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), Ministériu Justisa (MJ), Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) no Programa Dezenvolvimentu Nasaun Unidas (PNUD), ne’ebé servisu hamutuk hodi ikus-mai halo lansamentu bá atendimentu sidadaun sira iha balkaun ida de’it.

Nune’e mós Adjunta Reprezentante PNUD, Adeline Carrier reforsa, ho ezisténsia Balkaun Úniku nian, fiar katak sei hadi’a efisiénsia no efetividade servisu públiku, liu hosi redúz kustu osan tranzasaun no burokrasia.

“Inisiativa ne’e sei kombate korrupsaun no assegura katak, ema hotu-hotu simu servisu kualidade ne’ebé sira merese. Inisiativa ne’e hanesan kompromisu konkretu atu promove governasaun di’ak liu hosi estratejia desentralizasaun ne’ebé adapta ho nesesidade populasaun,” Adeline Carrier subliña.

Balkaun Úniku hanesan inovasaun ida iha fornesimentu informasaun no servisu públiku bá sidadaun sira no mós seitór privadu sira. Hanesan modelu servisu foun ne’ebé oferese atensaun personalizada iha espasu físiku ida ne’ebé úniku iha nível lokál. Ho promosaun bá kultura inovadora iha prestasaun servisu ba Administrasaun Públika, objetivu Balkaun Úniku atu redúz burokrasia no korrupsaun, simplifika prosedimentu sira, aselera no moderniza prestasaun servisu públiku sira.

 

Iha ninia versaun dijitál, Balkaun Úniku hanesan fonte konfiável ida no seguru ba assesu informasaun kona-bá prosedimentu bá assesu servisu públiku, konstitui hanesan feramenta importante ida bá transparânsia ativa.

Ninia vizaun sai hanesan referénsia nasionál iha disponibilizasaun informasaun no servisu públiku sira, promove kontunuidade, hadi’a kualidade atendimentu no modernizasaun Administrasaun Públika.

Ho nia Misaun maka, demokratiza assesu bá informasaun no servisu públiku sira hamutuk ho populasaun, liu hosi unidade atendimentu prezensiál no online, ho foku bá iha transparénsia, efisiénsia no kualidade. Garante sustentabilidade no kapilaridade modelu atendimentu foun ne’e, iha páis tomak, hodi amplifika kanál komunikasaun entre Administrasaun Públika no populasaun.

Balkaun úniku iha ninia valór sira hanesan, inovasaun, transparénsia, asesibilidade, étika, kooperasaun no efisiénsia.

Edifísiu no fasilidade iha Balkaun úniku ne’e hetan bensaun hosi Pároku Santo António Manatuto, Padre Nelson Freitas, no entidade sira tesi fita hamutuk.

Plaka ne’ebé tau iha Balkaun Úniku iha rua, ida asina hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão no Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta no plaka seluk asina hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral ho PNUD.

Hafoin lansamentu, ekipa tékniku halo kedan simulasaun bá sistema hodi prodús dokumentu pessoál sira hodi atribui bá sidadaun identifikadu, hanesan Passaporte, Sertidaun Nasimentu RDTL, Billete Identidade, Sertidaun Rejistu Kriminál, Rejistu Komersiál Lisensiamentu Atividade Ekonómika.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *