TVE-T Dili, Segunda-feira (10/06/2024) – Liu husi intervensaun politika iha Parlamentu Nasional (PN) Segunda feira ne’e, bankada Opozisaun Kmanek Haburas Unidade Timor Oan (Khunto) Liu husi Deputadu António Verdial sujere ba Governu atu halo dezenvolvementu iha área kosta sul, ne’ebe pertense iha Munisípiu Covalima, Postu Suai Villa, Postu Tilomar no Postu Zumalai sai vitima ba dezenvolvimentu.
“Nasaun doben Timor-Leste restaura nia Independensia iha tinan barak nia laran no Nasaun Timor Leste tama ona ba idade ne’ebe kompara ho ema karik Idade Joven ona, liu husi sakrifisiu kolétiva husi ema barak nia luta no sofrementu, hodi liberta povu Timor-leste husi kolonialismu no okupasaun illegal ba Pátria Maubere husi okupsaun Indonesia, Maibe ita nia komunidade iha Munisipiu Covalima Postu Suai Villa, Postu Tilomar no Postu Zumalai sai vitima ba dezenvolvimentu ne’ebe iha area costa sul. Tamba oras ne’e dadauk ita nia komunidade halai husi nia rezidensia hodi evakua ba fatin seguru atu bele salva guarda husi inundasaun iha fatin-fatin ne’ebe akontese iha loron hirak nia laran”,dehan deputadu Antônio Verdial.
Representante povu ne’e esklarese, Dezenvolvimentu iha Costa sul hanesan projeitu auto Estrada no bee dalan ka Drainajen sai impaktu ne’ebe bo’ot tanba ponte no be dalan sira nia alargamentu la sustentavel ba debitu bee ka mota ne’ebe bo’ot Tanba volume udan ne’ebe makas komesa husi dia 30 to´o 31 Maio 2024, kontinua iha dia 01 to´o 03 de Junho 2024, udan para loron rua no kontinua kedas fali iha dia 06 de Junho ate agora.
“Liberdade, Demokrasia, Direitu ba moris no independensia maka sai fatór no razoens essenciais ba luta ida ne’e, maibe ita nia komunidade iha Postu Administrativo Suai Vila, Suku Beco, Labarai, Camanasa no Suai Loro total uma afeita ba inundasaun 820. Postu Zumalai suku Lour, suku Raimea, Tazhilin no Zulo, total uma kain ne’ebe afeitado ba inudasaun 1000 kk. No Postu Tilomar suku Rua, Kasabauk no Maudemu afeita ba inudasaun hamutuk uma kain 140. Inklui vitima inudasaun nian animal hakiak hanesan fahi, bibi no manu be lori lakon hotu”, Nia dehan.
Udan ho volume ne’ebe bo’ot tebes iha Costa sul, estraga Estrada ne’ebe ligasaun husi Postu Tilomar ba Fohoren no dalan husi Postu Fohorem ba Postu Fatumea, inklui mos iha suku Labarai katak, ponte Ai labele liu tanba hetan estragus husi inundasaun nune’e mos iha Postu Tilomar ai-rin elektricidade barak mak monu no hetan estragus husi anin no udan.
Vitória ba luta ida ne’e maka, atu ukun rasik an no hamriik kaer rasik kuda talin hodi halo dezenvolvimentu iha rai doben ne’e rasik. E costa Sul sai tragetu importante hodi Hala’o dezenvolvimentu hanesan Aeroportu no Auto Estrada maibe auto Estrada ne’e rasik rai halai, Estrada rasik monu hodi governu anterior halo rentenderizasaun fo fiar ba kompanhia Xina overseas Engineering Group Co.Ltd, no Xina Railway First Group Co.Ltd ho numeru konstrusaun rentesaun ka rehabilitasun ho numeru rentesaun:Suai ICB/007/MPNR-2013 ho valor osan Milaun 1-resin, maibe ladura Estrada monu hodi taka be dalan inklui mos alargamentu ba ponte sira iha auto Estrada ne’ebe kloot no drainagen sira kloot halo udan ben sai fatin ladiak, afeita tebes ba komunidade.
“Ho nune’e povu terus, sofre, tanis ba dezenvolvimentu ne’e rasik, tanba sasan hetan estragus inklui animal sira ne’ebe hakiak atu garantia Necesidade familiar no sustenta oan sira nia eskola, be lori hotu”,Salienta.
Enkuantu dadaun ne’e komunidade afeitado sira autoridade local provisoriamento evakua ona ba fatin mak hanesan; Postu Suai Vila, evakua ba eskola Sekundariu Publiko Jeral. Postu Zumalai, Evakua ba Eskola Tekniko Vokasional no Postu Tilomar iha Eskola Primaria Kuitaho.














