Reportajen:Lidia Amaral
TVE-t, kuarta-Feira 17/01/2024) Dili – Deputada bankada Opozisaun Frente Rovolusionaria Timor Leste Independente (FRETILIN) preokupa ho situasaun servisu saúde iha Timor-Leste, tamba agora situasaun grave, nune’e FRETILIN husu reponsabilidade husi IX Govenu Konstituisional, no Ministeriu Saúde ba situasaun ida ne’e.
Diretor klinika Ospitál Nasionál, Dr Marcelino Correia infórma, aimoruk kuaze 120 resin items ou 20% hosi 454 items medikamentu mak laiha ka stock out, nune’e mos konsumaveis atu apoia tratamentu items balun laiha,reajente hodi detekta moras Tromponin, no moras seluk laiha, entaun pasiente hasai ran iha hospitál nasionál haruka ba fali klinika privadu DMC no selu $ 48 dolar.
Sentru Saúde Postu Administrativu Vemase agora dadauk motorista ambulansia laiha difikulta atu lori pasiente grave sira ba hospital, tanba hapara tiha motorista no kareta ambulansia dadauk ne’e para deit iha xefe suku nia uma.Hospital Referal Baucau raio-xis, filtrasaun ran no anestezia atu halo operasaun laiha no pasiente sira ne’ebé ruin tohar ka monu tenke transfere hotu mai hospitál nasionál iha Dili.
Iha sentru saude Comoro kondutor lori ambulansia la to’o, nune’e Diretora Sentru halo orden traballu ba mediku sira ne’ebé bele lori kareta ajuda lori hela pasiente. Nune’e mediku sira ne’e bainhira fo konsulta mak pasiente balun tenki refere ba HNGV sira lori ambulansia tula hela tiha ba, mak kontinua fali fo konsulta.
Iha Bobonaro postu saúde 4 taka provizoria tamba laiha professional saude. Karik Governu hanoin provisoria populasaun Bobonaru sei la hetan moras,ho preokupasaun, iha semana kotuk Bankada FRETILIN halo fiskalizasaun ba HNGV no agora Ami hato’o, lia-halerik sira ne’ebé ita nia professional saude sira hato’o mai ami atu Governu bele rona.
Iha Servisu Emerjensia doutor dehan nune’e durante ne’e, ami kada turnu ema nain 10 ka 11 mak tama servisu, derepente hapara funsionariu kontratadu, agora turnu ida hela deit ami nain 3 mak servisu, pasiente sira mai ami la iha biban (kewalahan) atu atende.Iha sala pediatria ka fatin labarik no bebé baixa, professional saúde ida hateten agora ami nia mediku limitadu tebes. Mediku no enferemeriu liu metade mak nia kontratu hapara. Ema la to’o atu tau matan ba labarik no bebé sira ne’ebé moras. Ami agora tauk los mak ita tama ona tempu udan, bainhira dengue mosu bele problema boot ba ami. Tanba pasiente dengue ne’e bele sai barak no presiza monitoring tau matan intensivu.
Departamentu moras hada’et nian, ema nain 4 mate iha loron 3 nia laran. Médiku sira iha ne’eba halerik katak “ami nia maluk pessoal saude maioria hasai hotu, agora dadauk iha infermeiru rua deit, la bele tau matan ba ema hotu.
Iha Hospital Nasionál, pasiente 30 liu mak mate iha periúdu krize atendimentu ida ne’e, balun mate tanba destinu duni karik, maibe balun mate tanba duni falta atendimentu no medikamentu. Ida ne’e dadus husi HNGV, ita seidauk hatene husi hospital referal no munisispiu sira tanba deit desizaun inresponsavel ne’ebé komete husi Ministra Saúde. bankada FRETILIN hakarak hato’o Sentida kondolensia no Solidariedade ba familia sira ne’ebé lakon nia ema no pasiente sira ne’ebe agora dadaun sai vitima tanba deit desizaun vingativu no inresponsavel ida ne’e.
FRETILIN deskonfia, Governu liu husi Ministeriu saúde ho propozitu atu oho povu liu husi rebenta tiha sistema saúde públika ne’ebé povu kbi’it la’ek sira tau esperansa ba. Hanesan saida mak mediku senior ida ne’ebé servisu iha HNGV hateten no lamenta ba ami hodi dehan situasaun agora iha HNGV ne’e hanesan planu anikilamentu,Ita hotu hatene atendementu ba moras sira la’o rutinidade, tanba moras sira iha hela deit, durante ne’e fatin balun pessoal saude lato’o, maibe hapara tiha professional saúde sira la ho substitutu
Mediku ne’e lamenta katak hakarak troka ho militante partidu nian ruma mos laiha buat ida maibe rekruta tiha mai mak hasai sira ida tuan ne’e, para iha ema kontinua halo servisu. Tanba moras sira ne’ebé presiza atendimentu la hein rekrutamentu hotu mak sira moras mediku nia lian.
FRETILIN hakarak apela atu públiku labele nonok ho situasaun agora, se ita husik situasaun nune’e nafatin, liafuan Padre Domingos Maubere nian ida dehan ita prepara-an atu hakoi mate deit ne’e sei sai realidade nune’e FRETILIN sei la nonok, no sei luta atu hetan lia los no to’o hetan responsabilizasaun husi Governu.














