banner 928x800

Juventude Fretilin Konsidera Ministra Saude Laiha Kapasidade

Reportajen : Ana Rosaria da Silva

Tve-t, Kuarta feira 17-01-2024 Dili –

Porta voz Juvelino Fernandes hatete, Iha Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste iha Artigu 57 (Saude) alinea A katak Estadu hatete katak ema hotu iha Direitu ba Saude, asistensia Medika Sanitaria, no mos dever atu defende no promove Direitu ne’e.

Nia esplika, desde ukun ann, problema iha Timor-Leste ne’ebe sempre bolu publiku nia atensaun maka Problema sistema Saude ne’e rasik. Ida ne’ebe laos tamba deit Insidensia maibe numeru moras ne’ebe kada loron aumenta barak ba bebeik no kontinua rezulta numeru mate sae ba bebeik, no buat seluk mak maiora familia barak mak iha experensia ho problema Sistema Saude no atendimentu sira Iha Timor-Leste, no  buat seluk ne‘ebe akontese kada tinan Pasiente barak mak halo Tratamentu iha Rai liur razaun fundamentu tamba Kasilidade de Saude sedauk sufisiente atu halo atendimentu ba moras komplexu no komplikadu ne‘ebe maka Infrenta ba kada ema ida-idak. no hanesan Governo Da IX, ne‘ebe Lideradu husi Kairala Xanana Gusmao nu’udar Primeiru Ministru ita hanoin katak problema hirak ne’e bele hetan solusaun no ho lalais ho diak, liliu ba kualidade atendimentu Saude iha Timor-Leste sai efektivu no diak liu tan iha Timor-Leste.

 “Tamba antes nee kompromete ona ba Povo katak atu Dezenvolve servisu Saude ida ne’ebe Kualidade no Inkluzivu no Dezenvolve Seitor Saude nomos hadia HNGV no Hospital iha Munisipiu sira, La naton ho promete hirak ne’e deit, maibe Governo Da IX ne’ebe chefia husi Primeiru Ministru, Governo IX designa postu Vice Ministru Saude ida ne’ebe mai kedas ho nia servisu no Responsablidade Espesifiku ba Operasionalizasaun dos Hospitais, maibe sa mak akontese? buat hirak ne’ebe akontese dook tebes husi espetativa povo nian ne’ebe mak iha”, dehan portavoz Juvelino Fernandes liu husi konferensia imprensa iha sede Fretelin, Kuarta-feira (17/01).

Enkuantu portavoz hatutan, halo ezonerasaun ba Diretores no kargus chefia sira iha Internalmente iha diresaun sira Ministeriu Saude, no diretor Exekutivu sira iha Instituisaun Autonoma sira ne’ebe iha Minsteriu Saude nia okos, hodi truka ho substitusaun sira ne’ebe laiha experensia no kapasidade tekniku atu ezerse funsaun sira ne’e. No Institui prosesu Aprovisionamentu ba Aimoruk laliu husi Konkursu Publiku maibe halo ajudikasaun direita ba Kompanha ne’ebe antes ne’e laiha Lisensa ba atividade kompras Aimoruk no laiha tan esperensia atu halo Importasaun ba Aimoruk.

 ” Situasaun atual Agora dadaun iha Hospital Nasional Guido Valadares Aimoruk kuaze 120 (atus-ida ruanulu) items resin mak laiha ou 20% hosi 454 items Medikamentu laiha ka stock out no Konsumoveis atu apoiu hodi halo tratamentu, nomos laiha reajente hodi detekta moras balun no tenki haruka fali Pasiente ba iha Klinika Privadu sira ne’ebe selu ho Montante ne’ebe maka boot tebes, hanesan mos Sentru Saude sira seluk ne’ebe iha teritoriu Timor laran tomak” Portavoz Salienta

Tuir informasaun ne’ebe hetan husi Institutu Nasional Farmasia no Produtu Mediku (INFPM), dadus husi 4 de Janeiro 2024 hatudu nesesidade ba Aimoruk iha rai laran hamutuk 1.482 (rihun ida atus haat ualu nolu resin rua) no items ne’ebe agora dadaun iha hela ita nia liman hamutuk 982 (atus sia ualu nolu resin rua), sei falta tan items 500 (atus lima) mak presija koresponde 34% stock out. Ho nune’e Ministra Saude Responde ba falta aimoruk sira ne’e ho nia Inkapasidade tomak hodi dun fali kulpa ba VIII Governu ho nune’e Juventude Fretilin Konsidera katak Ministra saude ne’ebe Lideradu husi Primeiro Ministro Xanana Gusmao inkapasidade no laiha jestaun.

“Dadaun ne’e Sistema Saude paralizadu iha Timor-Leste hodi halo atendimentu sira ne’ebe lao la normal ba  aimoruk “Out of Stock” liliu Aimoruk Vital no esensial sira tuir lolos labele falta iha stock nune’e Aimoruk Vital tipu 15 mak “Out of stock” no tipu 39 esensial mak agora falta nomos Enfermeiru, Mediku no Parteira sira la hala’o funsaun iha sira nia knar fatin, Klinikas no Postu Saude sira iha Sunisipiu balun la halo ona atendimentu ba Povu tamba sira nia kontratu termina ona. ida ne’e sai problema boot no konsidera nu’udar krizi Saude ba Povo nia Vida, governo ida ne’e falha ona atu garante neseside baziku direitu ema nian liliu liga ba direitu ba saude ne’ebe konsagra iha artigu 57 iha K-RDTL” Nia Hatutan

Enkuantu Juventude FRETILIN mos husu ba  Provedoria Direitu Humnanus no Justisa(PDHJ) atu halo analiza ida diak liliu hare husi Perspektiva Direitu Ekonomiku, Social no Kultural, atu bele identifika faktores hirak ne’ebe kontribui ba degradasaun iha Direitu baziku liliu realizasaun Direitu ba Saude, no husu atu PDHJ bolu atensaun ba Governo hodi Solusiona Situasaun ida ne’e ho Imediatu.

 

 

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *