Reportagem: Sidonio Caet
Tve-t, Kinta-feira (15/02/2024) Dili -Ministeriu Planu Investimentu Estratejika (MPIE) ne’e loke seminariu Nasionál ida ho tema “ Regras no Prosedimentus ba Dezenvolvimentu Infraestrutura iha Timor-Leste” atu kultiva koñesimentu kompartilla kona ba IX Governu Konstitusional nia programa prioridades infrastrutura ba tinan 5 oin mai.
Ministru Planeamentu Investimentu No estrategiku Gastão Fransisco De Souza Esplika, Semináriu ida ne’e mos sei fornese plataforma ba diálogo entre parsería intersadas prinsipal sira kona ba dezenvolvimentu infrastrutura iha Timor-Leste, ho intensaun atu kultiva koñesimentu kompartilladu kona ba IX Governu Konstitusional nia prioridades infrastrutura ba tinan 5 oin mai, no mos regras no prosedimentu aplikáveis iha síklu projetu públiku no inisiativa finansiamentu
“Iha eventu Seminariu Nasional Regra no Prosedimentu sira ba Dezenvolvimentu Infraestrutura iha Timor-Leste Semináriu ida ne’e nu’udar okaziaun importante ida ba ita hotu atu haree fali ba lições aprendidas iha dezenvolvimentu infraestruktura iha ita nia rain hodi foka ba nia kualidade, dezafiu sira mak inferenta no buka atu oferese solusões no navigasaun ba oportunidade sira hodi hadia di’ak liu tan iha futuru, tamba ne’e importante tebes atu entidade relevantes sira mak kaer papel iha seitor infraestruktura koñese no familiariza-an ho regra no prosedimentu sira iha setór infraestrutura hodi garante kualidade no asegura transparénsia, atu bele promove kreximentu ekonómiku no asegura moris-di’ak ba sidadaun hotu hanesan vizaun hosi ita nia planu Estratéjiku dezenvolvimentu nasional (PEDN 2011-2030) katak to’o 2030 Timor-Leste sei nasaun ho rendimentu Médio-Alto ho sosiedade ida ne’ebé prospero no saudavél, atu konkista alvu ida ne’e dezenvolvimentu seitor infaraestruktura nudar fator determinante”, Hateten Ministeriu Planu Investimentu Estratejika (MPIE) Gastaun De Souja Iha salaun inkontru Ministeriu Finansas Aitaraklaran, kinta-feira (15/02).
Iha Diálogu ne’e fasilita atu troka idea no esperensia kona ba mellores prátikas, lisoens aprendidas, área hirak ne’ebé presiza hadia no bele hamisu ideas inovasoens sira seluk.
“Objetivu final maka atu asegura kualidade projetu liu husi planeamentu, estudu preparativu, avaliasaun, aprovizionamentu, konstrusaun, supervizaun, operasaun, no manutensaun” hateten nia.
Alinde iha okaziaun ne’e mos, subliña importánsia husi aliñamentu inisiativu dezenvolvimentu infrastrutura no programa ho prinsípius sustentável no inkluzivu, ho nune’e bele kontribui ba nasaun nia objetivu dezenvolvimentu tempu naruk.
Infraestruktura importante tebes ba dezenvolvimentu ekonomiku no social maibé sei sai desafiu investimentu iha setór ida ne’e nian tamba eskala no gastu asosiadus iha planeamentu, implementasaun, fiskalizasaun no avaliasaun boot tebes. Nune’e importante duni atu Re-afirma transparénsia iha prosesu hotu-hotu hodi asegura prosesu tomak sei la’o tuir regra no prosedimentu hodi kumpre planu estratéjiku ne’ebé aprovadu.
“Iha kontestu ida ne’e, permite hau atu subliña oitoan kona ba prioridade IX Governo iha Seitor Infraestruktura,Governu atual iha kumprimisiu bo’ot tebes hodi dezenvolve di’ak liu-tan seitor infraestrutura, nune’e governu kumpremetidu hodi halo re-avaliasaun, koresaun no re-estruturasaun ba planu infraestruturas atu asegura konstrusaun ho kualidade ho ninia relasaun kustu-benefísiu ne’ebé ekilibradu”. Hateten nia
Nune’e mos Governu nia kompromisu ba dezenvolvimentu infraestrutura sei akomoda mós setór ekonómiku. Hadi’ak rede transporte, hadi’ak portu no sistema enerjia ne’ebé efisiente, operador telekomunikasaun ne’ebé kompetitivu, no kria ambiente ida-ne’ebé kondusivu ba kresimentu negósiu.
Iha fatin hanesan Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão hateten, Governu iha Komprimisu no esforsu atu halo infraestrutura ida ne’ebe kualidade.
“Governu iha kompromisu atu foti fali esforsu hirak-ne’e no kontinua ho planu infraestrutura integradu ida, iha relasaun di’ak liu ho kustu kualidade, atu estimula dezenvolvimentu sustentavel iha Timor-Leste”. Hateten Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha salaun Ministeriu Finansas Aitaraklaran.
Xefe governu ne’e hateten, ita hakarak dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál ba timoroan sira, ita tenke harii no mantein liman-rohan ida-ne’ebé boot liu tan ba infraestrutura bázika sira ne’ebé suporta saúde, edukasaun, agrikultura, mobilidade ema, indústria, kresimentu setór privadu no ben-estar jerál Investe iha infraestrutura sira no mós kria kondisaun sira ba kriasaun empregu no jerasaun rendimentu, fatór esensiál sira ba estabilidade nasional.
Xanana Fundamenta tan katak ita ko’alia kona-ba “regra no prosedimentu sira no litigasaun sira ne’ebé aprende ona, importante tebes atu tau todan no profisionalizmu ne’ebé boot liu iha prosesu dezenvolvimentu infraestrutura nian tomak, entaun hahú husi faze planeamentu, ka kampamentu, ba provizaun, monitorizasaun, monitorizasaun no avaliasaun ba projetu sira – ho transparénsia no kumprimentu absoluta tuir lejislasaun no regra sira ne’ebé vigora iha setór infraestrutura, iha nesesidade oin-oin, maibé mós oportunidade sira ne’ebé aprezenta ba inan-aman.
Governu liu hosi orsamentu jeral estadu 2024 fó prioridade mós ba Investimentu Públiku no Konstrusaun Infraestrutura Fízika ho prevé orsamentu ho montante US $ 411 milloes aloka iha Kapitál Dezenvolvimentu ho medidas atu promove diversifikasaun ekonómia liuhusi ambiente ne’ebé favoravél hodi promove kresimenu ekonómiku sustentavel, hadi’ak investimentu iha kapitál sosiál hodi garante bem-estar povu Timor agora no iha futuru ho prinsípiu fundamentál husi boa governasaun, inkluzaun, no justisa. Governu mos sei kria Sistema monitorizasaun no avaliasaun ne’ebé transparente hodi kontrola programa sira governu nian iha tinan 2024.














