Reportajen : Sidonio Caet
Tve-t Dili, Tersa-Feira (05/03/2024) – Partidu Kmanek Haburas Unidade Nasional Timor oan (KHUNTO) Segunda- feira ne’e iha uma Fukun Parlamemtu Nasiona (PN) Husu Guverno Tau preoridade ba Kualidade edukasaun Iha Timor-Leste.
“Ha’u nia observasaun, Manorin Nain barak, ne’ebe tinan lima-lima, sempre husik sira nian funsoens profesionais hanesan Manornin Nain, ba buka servisu iha fatin seluk, dala ida tan sasan hirak hanesan ne barak akontese” Sita iha Komunikadu imprensa
Nune’e mós dirijentes eskolares sira, presija kompreende oinsa funsiona mekanismu husi journada kurrikular, nune’e mós dispojisoens husi funsionarios hotu-lhotu, ne’ebe diretanente engloba hanesan Ajente Edukativa, Matérias Didátikas, nunc’e mós hanesan Manorin Nain Sira iha eskola hotu-hotu
Deputadu nee Hatutan Tan katak hanorin ne’e nu’udar, Vokasaun Profesional presija ita entende tan katak, hanorin ne’e lalós Servisu Komum ida
Deputadu halo apelo sinsero tebes ba Lideres Polítikus hotu-hotu iha Nasaun Joven ida ne’e, espesial ba Orgaun Ezekutivas no espesfiku liu ba Ministérios ne’ebe jata áreas edukativas
Nia hateten Se governu la tau matan ho seridade lolós, sai husi manajementu ne’e ràsik, karik nafatin hanesan ne’e deit, katak ita rasik maka lori asicdentes iha área edukativa iha futuru oin mai. Govermo bele investe osan barak, maibe finansiamentu hirak ne’e hotu, sei la lori resposta ida ba kualidade edukasaun ne’e ràsik
Enkuantu iha Esperiensia hare eskolas privadas sira sempre diak no kualidade, Tamba eskolas privadas sira administra hó díak, hó emar ne’ebe mesak valentes, no liu husi hau nia ponto de vista, mesmu que hó orsamentu e’ene minima tebes, Buat ida ne’ebe presija emita husi professores sira no kuidadu ilha selesionamentu, Nune’e professores sira ne’ebe iha fomasaun edukasional, iha abilidade no esperiénsia iha kampu edukativa, maka bele hanorin.
Wainhira hakotu hau nia intervensaun politika iha área eduksaun, solusoens hotu nebe hau bele transmite ba IX Governo Konstitusional, atu nune’e Manorin nain Sira labele abandona sira nian funsoens vokasionais, Aumenta sira nian saláru dalas (8) tolu, nune’e mós Prepara kondisocns moris hodi hamoris’an u’udar manorin nain iha resintu eskola ne’e rasik
Iha áreas Urbanas, Remotas no Estremamente Remotas, Iha estadia ba áreas hirak nebe destinada, uza mos biban hodi haree situasaun tomak, inklua kondisoens husi eskolas publikas no privadas.
Nune’e Bankada Khunto to’o ba konkluzaun bele konkorda forte tebes hó eskolas hirak nebe ho modelu díak, presija hetan promosaun, nune’e bele uza hanesan referénsia ba eskolas seluk atu públikas ka privadas.
KHUNTO ne’e hamosu pergunta Problema nee iha ne’ebeIha ne’e ejije ita hotu, presja mekanismu ida husi estruturasaun administrasaun eskolar, ba dirjentes eskolares hotu-hotu.
Dala ida tan reprejenta Bankada Khunto husu ba Ministerio Edukasaun Halo introspeksaun ba Ita nian Lalaok Ukun Tamba saida maka iha demonstrasaun la para rai, iha resintu MinisteriuEdukasaun Hadia Lei Baze da Edukasaun Hadia Kurikulu Nasional Rezolve Estudantes no Manorin Nain Sira nian Situasaun Fatin balun menus Professores tamba Sira nebe Kontaratadu ne ita hasai Tenki rekoñese situasaun hirak ne’e.














