banner 928x800

Portugal Kontinua Hametin Kooperasaun Bilateral Iha Area Oioin

Tve-t Portugal, 29/04/2024 – Ministru Negosio Estrangeiru no Kooperasaun Bendito Freitas, Hala’o enkontru ho Nia omologou atual Ministru Estadu no Ministru Negósius Estranjeirus Português nian, Paulo Rangel, hodi aborda parte kooperasan bilateral Timor-Leste ho Portugal iha Futuru.

Bendito Freitas Esplika, ko’alia kle’an liu Kona ba Planu Estratejiko kooperasaun entre nasaun rua ne’ebe sei renova kada tinan lima dala ida.

“Iha enkontru ne’e, primeira parte hato’o agradesimentu ba Governu Português, ne’ebé konvida ita-nia Xefe-de-Estadu ho delegasaun atu partisipa ho Xefes-de-Estadus husi paizes CPLP sira seluk atu selebra 50 anos ida-ne’e, Iha parte kooperasaun ne’e ami ko’alia kona-ba PEC (Planu Estratéjiku Kooperasaun) ho Portugal ne’ebé sei iha renovasaun ba próximu 5 anos (2024-2025-2026-2027-2028), depois nia substánsia kooperasaun liu-liu ligadu ba setór justisa, setór justisa importante tebes, tanba ita-nia Prezidénsia Repúblika, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, haree hela importánsia atu revizaun ba servisus ida-ne’e, tanba ida-ne’e mak halo kordenasaun ida atu bele majistradus husi Ministériu Públiku sira mós bele ba apoiu ita-nia servisu iha Timor,” dehan MNEK Bendito Freitas hafoin Hala’o enkontru ho Nia Homologu, iha MNE Portugal  (28/04).

Governante ne’e salienta, Portugal mos kontinua Hametin Liu tan koperasaun iha setor edukasaun  no konsolida maka’as liu ba lian portugues iha Timor-Leste.

 “Parte seluk ko’alia kona-ba edukasaun importante teb-tebes kooperasaun Timor-Leste ho Portugal, liu-liu ba professores sira-ne’ebé fó apoiu tomak ba reforsu ita-nia edukasaun, liu liuhusi CAFE (Centro de Aprendizagem Formação Escolar), ne’ebé estabelesidu kuaze iha munisípius hotu-hotu, planu Governu nian atu bele extende liu tán ba postu administrativus sira, Konsolidasaun dala ida tan ba língua portuguêsa ne’ebé importante teb-tebes ba iha papel Komisaun Funsaun Públika ba servisu kareiras diplomátikas sira-nian, Atu fortifika liután katak, Ministru Estadu no Negósius Estranjeirus, Paulo Rangel, fó tebes importánsia ba luzofonia no língua portuguêsa, tanba ne’e mak ha’u hanoin énfaze ne’e importante tebes, ita atu bele haree tok programa, planu asaun hanusa mak dezenvolve no konsolida lian Portuguêsa iha mós ba espasu ita-nia luzofonia” dehan Freitas.

Assuntus seluk ko’alia kona-ba kooperasaun iha Administrasaun Estatal, relativamente ba vizita resente (foin lalais ne’e) ita-nia Ministru Administrasaun Estatal, Tomás Cabral, importante teb-tebes friza ba pontu ne’ebé prioritáriu. Ida mak renovasaun ba akórdus ho munisípius nasionais sira iha Lisboa ho ita-nian. Segundu husu apoiu para dijitalizasaun reforsu administrasaun ita-nian ho kriasaun Sistema balkaun úniku, ne’ebé atu atende ita-nia nesessidades iha territóriu laran tomak. Ida fali kona-ba kódigu eleitorál nian, ne’ebé presiza atu fó apoiu ba administrasaun nian.

Bendito Afirma, MNEK Portugal, Paulo Rangel rekoñese Timor-Leste integrasaun tama ona iha OMK, importante teb-tebes tamba tama ona ba iha komérsiu globál ida-ne’e, no prepara hela previjivelmente iha futuru, Timor- Leste mós sai ona membru plenu ba ASEAN, importante teb-tebes  -nia relasaun, kooperasaun bilateral, multilateral liu-liu ba investimentu sira-ne’e.

“Ho Timor-Leste nia pozisaun ka lokalizasaun estratéjika iha Ázia paízes sira hanesan CPLP bele liu husi ita hanesan portaun ida atu bele kopera iha áreas ne’ebé importante teb-tebes. Por-ezemplu paízes sira hanesan Brazil, Angola ho Estadu ne’ebé ekonómikamente forte sira iha relasaun bilateral ho paízes, maibé la taka possibilidades kuandu Timor-Leste nu’udar irmaun CPLP nia adezaun ba ASEAN sei fasilita di’ak liután sira-ne’e,” Nia afirma.

Governante ne’e mos hakle’an Kona ba nesessidade Governu Português nia apoiu ba ita-nia Embaixada, difikuldades, dezafius ne’ebé iha, tanba volume responsabilidade diplomátika iha nia reprezentasaun iha prezensa diplomátas, adidu sira, entaun presiza espasu ne’ebé di’ak.

La’ós fásil, iha difikuldades ne’ebé país iha ne’e iha, maibé, sira sei ko’alia no Ministru mós hatudu nia prontidaun atu bele buka dalan ne’ebé nia bele karik aban bairua bele fó solusaun ruma ba ita (Timor-Leste)”, Nia dehan.

Iha ambitu enkontru ne’e Ministru negosio estranjeiru Timor-Leste felisita Ministru Paulo Rangel ba nia kargu nu’udar Ministru Estadu no MNEK Portugal ne’ebé afirma nafatin prontidaun atu fó apoiu kooperasaun tomak ho Timor-Leste.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *