Tve-t Dili (18/06/2024) – Relasiona ho folin fos ne’ebe kontinua sa’e iha merkadu no liu liu iha Area rurál, maka Banka opozisaun Frente Revolusiinariu Timor Leste Independensia FRETILIN konsidera Nonu governu falla no la iha kapasidade hodi kombate problema refere.
Maske daundaun ne’e importasaun hatun ona ba 2.5%, no mos osan $4 milhoens ne’e fahe ona ba kompania fornesidor nain hat iha Timor-Leste, maibe subsidiu ida ne’e nafatin la konsege ajuda atu hatun folin fos iha komunidade sira nia let.
“Infelizmente, komprimisiu politika ba seitor agrikultura ida ne’e la atinji iha tinan primeiru mandatu ukun IX Governu ida ne’e, tanba ita sei kontinua konsumu produtu importasaun sira duke aihan sira ne’ebe ita nia agrikultor sira produs. Intituto Nacional de Estatistica de Timór-Leste, (INETL, I.P) nia relatoriu Merkadoria External Timor-Leste nian ba fulan Marsu 2024 hateten katak total importasaun aihan no bebida ka “food and beverages”, representa 72% hosi total importasaun “sasan konsumu”. Hateten Bankada opozisaun FRETILIN Deputadu José da Cruz iha uma Fukun Parlamentu Nasional.
“Laos ne’e deit mak failansu IX Governu nian hodi kumpre nia promesas rasik, Iha 2023 nia klaran, folin fos mos sae maka’as iha merkadu Timor-Leste nian. IX Governu apresenta ba publiku katak folin fos ne’e as tanba aplikasaun imposto ba sasan importasaun hosi 2.5% ba 5%, ne’ebe Governu anterior aplika, nune’e, dalan diak atu hamenus folin fos mak atu hatun taxa importasaun ka “import duty” hosi 5% ba fali 2.5%.”.
Nune’e maka fos barak mak sirkula ona iha rai laran bazeia ba taxa 5%, nune’e, iha Orsamentu Retifikativu 2023, IX Governu aloka orsamentu $4 milhoes hodi fo subsidiu ba kompania importador nain hat ho objetivu atu ajuda hamenus folin foos iha Timor-Leste.
Enkuantu iha loron 22 Setembru 2023, IX Governu liu hosi Senhor Vise-Ministru Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa iha nia intervista hateten katak, presu fos ne’ebe sae ne’e mos tanba fornesidor sira sei fan kontinua bazeia ba taxa 5% ne’ebe Governu anterior aplika, nune’e, “Subsídiu ne’ebé IX Governu halo ne’e, atu fó fila-fali kompañia importadór sira ninia osan ida ho taxa 5% ne’e, liu hosi fó fali metade 2,5%, atu sira bele hatun folin fós, no la’os fa’an bazeia ba taxa 5% nian”.
“Iha fatin barak, espesialmente iha area rural sira, komunidade kiak sira tenke sosa fos importasaun sira ho folin ne’ebe karun liu fali sira ne’ebe hela iha area rural. Triste liu mak, fos sira ne’ebe karun ne’e nafatin mai hosi kompania sira ne’ebe hetan ona subsidiu hosi IX Governu”. Hateten Deputadu José da Cruz.
Tanba ne’e Tuir dadus folin fos iha variasaun ba kresimentu folin foos, ne’ebe hahu hosi 13% to 40% kompara ho folin fos antes primeiru semester 2023 nian. Dadus ida ne’e hetan justifikasaun hosi Timor-Leste nia relatoriu “Consumer Price Index” (CPI) ka Indise Presu Konsumidor nian iha fulan Abril 2024 hatudu katak iha mudansa presu, espesifikamente ba presu fos ne’ebe sae 23.2% kompara ho presu fos iha Abril 2023.
Enkuantu CPI fulan Abril 2024 Subliña iha mudansa presu fos ne’ebe sae 6.7% iha Kapital Dili, no 12.1% iha Baucau, enkuantu Munisipiu sira seluk iha mudansa presu ne’ebe sae 30.1% kompara ho presu fos iha fulan Abril 2023. Maibe Infelizmente, IX Governu dala wain rekuza atu rekonhese faktu no realidade sira ne’ebe povu sira enfrenta daudauk ne’e.
Iha sorin seluk mos Vice Primeiru Ministru Fransisco Kalbuady Lay iha loron 25 Maio 2024 intervensaun katak folin fos iha Timor-Leste ne’e estavel hela, maibe, no Iha loron 6 fulan Junu 2024, foin daudauk ne’e, Primeiru Ministru Xanana Gusmao hateten katak difisil ba Governasaun atu kontrola presu no fo sala fali ba kompania importador sira no loja sira seluk ne’ebe fan foos.
Bankada Fretilin hakarak hateten katak deklarasaun kontrario entre Primeiru Ministru Xanana Gusmao ho nia Vice rasik hatudu katak nia Governasaun iha inkapasidade atu halo politika publiku ida ne’e loos atu ajuda povu Timor-Leste, maibe hatudu deit imajen katak nia hakarak deit atu fahe rekursu estadu ba nia grupo elites sira maske tenke sakrifika povu kiik sira nia moris.
Bankada Fretilin hakarak lori ita hotu ba fali iha fulan Outubru 2023, bainhira IX Governu ida ne’e hakarak atu fo subsidiu ba kompania sira. Iha momentu ne’eba, Fretilin nia Deklarasaun Bankada hateten hanesan tuir mai ne’e:
“ Fretilin haree katak politika IX Governu ida ne’e sei fo deit benefisiu ba kompania importador sira duke grupo produtores sira iha rai laran. Iha VIII Governu Konstitusional foin lalais ne’e, intervensaun Governu nian ba krize aihan tanba pandemia Covid-19 ne’e atravez programa Cesta Basica ne’ebe orienta atu fo valor ba produtu sira rai laran nian ho hanoin katak osan sira ne’ebe gasta ba intervensaun ne’e sei sirkula iha rai laran no tama direita ba iha bolsu agrikultor sira, nune’e bele enkoraja produtores rai laran sira atu kontinua produs”. Hateten nia .
Jose hateten Fretilin haree durante implementasaun VIII Governu nia programa ba promosaun agrikultura rai laran ne’e, hanesan parte ida atu hatuur soberania no seguransa alimentar ba nasaun ida ne’e, no nudar pasu fundamentu ida atu hahu lori Timor-Leste ida ne’ebe resiliente ba hasoru fluktuasaun presu fos mundial nian.
Maibe Infelizmente, intervensaun IX Governu ida ne’e la mai ho baze analiza kompreensivu ida ne’ebe iha relasaun ho oinsa Timor-Leste bele hasoru fenomena global ne’ebe rai importador sira sei enfrenta, maibe sei kontinua halo Timor-Leste sai nasaun ne’ebe dependente maka’as tan ba fos importasaun ne’ebe automatikamente sei hamenus resiliensia ita nian atu hasoru fluktuasaun sira merkadu global nian.
Deputadu ne’e mos hateten Liu ona tinan ida IX Governu ida ne’e kaer ukun. Fou-foun ba ukun, IX Governu apresenta nia programa ba Parlamentu ida ne’e katak, IX Governu konsidera agrikultura hanesan baze ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasaun nian, ho objetivu atu hadi’a seguransa alimentár nasionál, atu redús kiak sira iha area rurál, atu fó apoiu ba tranzisaun husi kultura subsisténsia ba produsaun emprezariál husi produtu agrı́kola, pekuáriu, peskas no florestál nian, no atu promove sustentabilidade ambientál no konservasaun rekursu naturál sira Timor-Leste nian.














